Der erste Tag.

Guten Tag!

Esimene päev on nüüd poole peal ja minu kohustused on läbi pmtslt. Väga armsad lapsed on...mulle meeldib eriti Linnea, kuna ta ei oska rääkida ja ma ei pea tegema nägu, nagu ma väga saaksin aru nagu Coralie'ga.:) Ma pidin talle vääääga paksust raamatust kõik laulude pealkirjad saksa keeles ette lugema. Ma ei tea, kas ta sai aru ka:)
Hubert oli täna kodus ka, sest ma ei oleks üksi kohe hakkama saanud. Nii me siis koos kõrbesime õues koos lastega. Siiin on niiiiiiiiii hothothot, et vist isegi 34 kraadi või natuke vähem. Ma kõrben sõna otseses mõttes..
Aga netti mul veel pole, sest miskipärast ta ei ühenda nende netiga mind. Nad uurivad praegu.
Me käisime lasteaias ka, et ma teaks, kuhu teda varsti viia. Homme Coralie läheb Evelyniga kahekesi ja siis edasipidi hakkan mina teda viima. Ma sain kasvatajatega tuttavaks ka. Nad rääkisid mulle ka igast asju kuni ma midagi ei vastanud, kuna ma aru ei saanud ja siis üks vanem kasvataja hakkas inglise keeles rääkima. See oli naljakas.:)
Coralie on selline isepäine....ta ei tee paljusid asju, mida tal kästakse, aga see ei tähenda, et ta halb laps oleks. Täna ta võimles minu eesti keelsete lastelaulude plaadi järgi ja seletas juurde, kas ta parajasti venitab või teeb soojendust:)
Ja Linnea käis täna väikeses basseinis ja kallas endale vett peale ning siis lasi isal äras kuivatada ja tegi seda veel 30 korda:) Nii nunnu kas pole?:)
Neil on kokku vist 8 tuba. Minu kõrval on väike jõusaal, saun, mingi huuuuge söögiladu(minu kõrval...ma võin seal öösel söömas käia:D), niisama ehitustuba, pesupesemistuba, kuivatustuba ja siis tavalised elutoad.
Kusjuures Hubert vist arvab, et ma saan paremini saksa keelest aru, kui ma saan. Ta räägib minuga saksa keeles, aga kui ma üle küsin või kui ta hakkab midagi raskemat rääkima siis ta ütleb inglise keeles.
Ma nagu midagi mõistan, aga Coralie'l on selline pudikeel minu meelest, et sellest ma väga aru ei saa:).
Haa endal mul polegi mingit keelt. Vahepeal on, et "ich weiss nicht" või "komm hier", aga see pole just väga keeruline.:)
Evelyn tuli ka koju just. Tema ka, üllatusüllatus, tundub tore. Nagu kõik siin linnas, kes mulle vastu on tulnud. Hommikul me käisime jalutasime jõe äärde ja iga inimene, kes vastu tuli ütles "hallo".
Ja nüüd lõppu ma kirjutan kõige tähtsama asja.....nende naabritel on BATUUT:D ja KOLM KASSI, keda nad söötma peavad, kuna naabrid on Hispaanias. Ja batuudi peal tohib ka hüpata:D Me käisime just kasse toitmas Evelyni ja lastega ja nad tükk aega hüppasid ja kutsusid mind ka. Ma rohkem seisin seal, sest muidu nad oleks teise aia osta lennanud suure hooga.
Netti ikka mul pole, vaid ma olen Huberti läpakas, aga homme ta helistab kellelegi ja siis loodetavasti saan.

Tsüß

In Deutchland

Ma kirjutan nüüd korraliku loogilises järjekorras jutu:)
Lennusõit oli võrreldes minu eelnevate kogemustega suhteliselt normaalne. Ja vaade aknast välja oli no lihtsalt supppperilus. Ühel pool oli päikeseloojang ja teisel selline roosa-lilla-sinine. Nagu unenäos oli. Ma tahtsin kogu aeg pilti teha, aga fotokas oli üleval kotis.:(
Kui ma lennujaamas oma pagasi kätte sain ja välja läksin, siis oli seal oi kui palju inimesi ja ma ei leidnud kedagi Huberti sarnastki, aga varsti hüüdis keegi vääga imelikult Trinn. Just nii. Väga sõbralik mees jne, aga ma ei saa väga tihti ta jubedast saksa aktsiendist aru:)
Siis tee peal ma sain sada korda üle küsida, mida ta ütles jms. Nad ütlevad läpaka kohta notebook:) Ta rääkis, et eelmine au-pair Slovakkiast läks nende juuni puhkuse ajal koju külla ja kuna ta poiss Saksamaal ta maha enne jättis, siis ta ei tulnudki tagasi.:D Nii nad palusid sõpru ja oma vanemaid, et nad lapsi hoiaks.

Aga maja on neil väga ilus...minu tuba on suurem kui pildi peal. Ja ma sain ennast juba meie Eesti tsivilistatsiooniga lolliks teha. Ma jõin vett ja hakkasin klaasi pesema vee all ja siis ta küsis mida ma teen sellise häälega nagu ma teeks midagi väga kahtlast. "Meil on nõudepesumasin" daaa.
Mu toas on telekas, mille nad täna panid ja mingid plaadid nt Enrique:D Väga armas. Ja veel trenažöör:D Ei tea, kas ma paistsin neile piltide peal väga paks?:D
Evelyn oli mulle kirja kirjutanud, sest ta magas, kuna ta peab homme väga vara ärkama. Selline armas kiri oli. Ja mingi tahvli peale oli kirjutatud "Herzlich willkommen".:)
Aknast avaneb mulle vaade hekile.. AINULT hekile.:)Aga nad lubasid selle ära ajada:)
Homme jälle.

Tsüss

!!!

AIM FRIIIIIIIKT AUUUUUUUT!!

Pluss mulle ei mahu kuidagi asjad kohvrisse ära.

Ja ma juba mõtlen erinevaid nõmedaid viise, kuidas Hubertile "hallo" öelda. Ma vist jään "hi" juurde lõpuks siiski.:)
Aga jah mul on perele mingi sada kinki, mille mu ema neile rõõmsalt ostis ilma minu soovita. Nt kadakapuust võtmehoidja(ohoooo). (I could die to get that for myself:) )

Ma arvan, et ma lõpetan 40 kg-ga. (Y)

Saksamaal näeme.!

Fotoblog.

Tere Egle, Annika ja Eva!:)

Ma pühendan selle postituse teile, kes te teiste asjades sobrate, ja luban, et ma hakkan iga 2 tunni tagant seda blogi pidama ja kirjutan üles kõik kõige mõttetumad tegevused ja panen sellist diipi, et ise ka ei usu..:)

Nautige veel viimaseid päevi tsivilisatsiooni minu läpakas.!:D


Triin.

Soomes

Nonii...ma olen nüüd Soomes ja nädala pärast lähen Eestisse tagasi. Väga imelik on mõelda, et pärast seda ma lähengi Saksamaale. Kui ikka 12 aastat oled pidanud koolis käima, siis on uskumatu, et äkki oled vaba ja hakkad uuel maal elama aasta aega. Mulle pole see veel kohale jõudnud. Tegelikult mida aeg edasi, seda vähem see just kohale jõuab. Kui ma pileti broneerisin, siis tundus kõik normaalne, et jah lähen ja olen seal aasta aega, aga nüüd...
Samas ei tähenda see seda, et ma ei tahaks minna.

Siin Soomes on muidu sellime rahulik...maasikaid eriti pole, kuid me saime korvi raha juurde ja tagasisõidu maksavad nad ka kinni. Ja ma avastasin oma jaoks uue spordiala, mille kõrval isegi sulgpall nõme on...võrkpall. Mis siis, et ma mängida ei oska eriti:), aga see on nii lahe lihtsalt.

Järgmine postitus tuleb siis enne ärasõitu..