In Deutchland

Ma kirjutan nüüd korraliku loogilises järjekorras jutu:)
Lennusõit oli võrreldes minu eelnevate kogemustega suhteliselt normaalne. Ja vaade aknast välja oli no lihtsalt supppperilus. Ühel pool oli päikeseloojang ja teisel selline roosa-lilla-sinine. Nagu unenäos oli. Ma tahtsin kogu aeg pilti teha, aga fotokas oli üleval kotis.:(
Kui ma lennujaamas oma pagasi kätte sain ja välja läksin, siis oli seal oi kui palju inimesi ja ma ei leidnud kedagi Huberti sarnastki, aga varsti hüüdis keegi vääga imelikult Trinn. Just nii. Väga sõbralik mees jne, aga ma ei saa väga tihti ta jubedast saksa aktsiendist aru:)
Siis tee peal ma sain sada korda üle küsida, mida ta ütles jms. Nad ütlevad läpaka kohta notebook:) Ta rääkis, et eelmine au-pair Slovakkiast läks nende juuni puhkuse ajal koju külla ja kuna ta poiss Saksamaal ta maha enne jättis, siis ta ei tulnudki tagasi.:D Nii nad palusid sõpru ja oma vanemaid, et nad lapsi hoiaks.

Aga maja on neil väga ilus...minu tuba on suurem kui pildi peal. Ja ma sain ennast juba meie Eesti tsivilistatsiooniga lolliks teha. Ma jõin vett ja hakkasin klaasi pesema vee all ja siis ta küsis mida ma teen sellise häälega nagu ma teeks midagi väga kahtlast. "Meil on nõudepesumasin" daaa.
Mu toas on telekas, mille nad täna panid ja mingid plaadid nt Enrique:D Väga armas. Ja veel trenažöör:D Ei tea, kas ma paistsin neile piltide peal väga paks?:D
Evelyn oli mulle kirja kirjutanud, sest ta magas, kuna ta peab homme väga vara ärkama. Selline armas kiri oli. Ja mingi tahvli peale oli kirjutatud "Herzlich willkommen".:)
Aknast avaneb mulle vaade hekile.. AINULT hekile.:)Aga nad lubasid selle ära ajada:)
Homme jälle.

Tsüss