Issand mis päev täna oli. C ja L kordamööda nutsid igast mõttetute asjade peale. Ma ei tahtnud välja teha, kuna siis nad arvavadki, et nad võivad nutta, et oma tahtmist saada. Nt L tahtis õues mähet ära võtta lihtsalt niisama. Või C tahtis iga kahe sekundi tagant süüa. Siis ma lihtsalt ütlesin ei ja ei lubanud. Aga muidu oli siin umbes 28 kraadi sooja ja arvatavsti ka viimane nii soe ilm see aasta. Ma lasin basseini lastele vett ja pidin sinna ise ka minema nende nõudmisel..umbes 10 cm vett oli:)
Eile me käisime M'gladbachis ujumas mingis uues veekeskuses. Ehk siis enamuse ajast me mässasime lastega. Aga vahepeal ma sain proovida mingit metsikut jõge ka:) Alguses tundus jumalast selline lastele ja ma ei oodanud midagi jubedat, enne kui ma peaga vastu seina panin ühes kurvis, pärast mida äkki auk tuli:D Ja ma sain veits siis kloorivett juua..mmm. Ma ei saa aru, väikesed lapsed käisid seal ka.
C tahtis kõikide lastega tuttavaks saada. Aga nad olid vbla aasta vanemad ja C tuttavaks saamine käib enamast nii, et ta hakkab kohe mingit lampi juttu ajama, millest keegi aru ei saa. Vahepeale ütleb oma nime ka. Niisiis keegi ei rääkinud temaga:( A mingid nõmedad tsikid olid ka.:D
Eile ma sain oma koori kodulehe parooli, et kooriliikmete infoni jms jõua. Päris tõsiselt on keegi teinud seda lehte...neil on paika pandud kõik, kes noote paljundavad, kes süntesaatorit tassib, kes tantuliigutused teeb. Umbes 20 inimesel oli amet. Ja neil on ka mingi põhikiri vms, kus on kirjas nt, et me ei ole beets'n'berrie'se(see bänd, kellega meil kontsert tuleb) taustakoor, vaid laulame ka ise jne ja siis on kõik täpselt kirjas, kui palju lugusid keegi laulab. Ma ei tea, kas Eestis keegi koori nii tõsiselt võtab:) Ja siis ma kirjutasin oma esimese saksa keelse kirja ühele naisele, kes meie väljasõitu orgunnib, sest ma tahtsin tead, mis kell me läheme. Ja ta oli väga üllatunud, et ma nii palju oskan.

Saksa keeles me rääkisime veel oma perekonnapiltidest. Kõigil oli umbes sada pilti kaasas ja nende suguvõsa oli väga suur. Mina printisin arvutist välja mõned pildid ja siis rääkisin kaks sõna nendest:) Aga Frau Karew:) ütles, et nüüd ta teab, et ma räägin ja saan temast aru..hahaa. Üldse liiga palju rääkisid eile minust. Üks uus ukraina naine tuli ka meile, kes kogu aeg küsis, kas ma käin Eestis ülikoolis ja kas me vaatame siin eesti telekat:???:D Yees sure. Ja muidugi me õppisime ülirasket grammatikat, millest mõned, kes siin 15 aastat elanud on, pärast VÄGA pikka seletust aru ei saanud ikka. No ma ei saa aru. Mulle tundub, et ma oskan grammatikat seal kõige rohkem tõesti..

Koju tulles, üllatus üllatus, mu tuli ei töötanud...ma karjusin üle metsa mitte ilusaid sõnu:) Täna nad viivad õnneks parandusse.

Ja emale, Prantsusmaale me läheme 4. oktoobril. Ehk siis mina lähen 3. kooriga Manderscheidi ja nad võtavad mu järgmisel hommikul sealt peale.