Mul oli väike paanika täna, kuna Angela pidi juba pühapäeval helistama, mis kell me läheme Manderscheidi, aga ta polnud seda teinud. Nii ma saatsin talle eile kirja, millele ta ei vastanud. Päeval helistas keegi tavakale, aga ma ei jõudnud vastu võtta:) ja siis saatsi Joyce'ile sõnumi, et ta küsiks. Aga Joyce ka ei vastanud:). Siis ma saatsin Heinrichile meili, kes hiljem vastas, kui ma juba teadsin, et ma ei pea teda teietama(ma ei teietanudki, ma arvestasin ta naise ka sisse:)), kuna meie koor on nagu suur pere:D. SIIS ma läksin õhtul vetsu ja äkki kuulsin, et valjuhääldi on peal miskipärast ja Angela räägib midagi. Haahaa...ja ta oligi päeval teate jätnud, ma ei hakanud üldse vaatama sinna kõneposti, mitte, et ma oskaks. Ja ta kustus mind enne väljasõitu hommikust sööma teiste kooriomadega:) Väga armas, aga ma ei tahtnud, et nad peaks kell kaheksa juba mulle järgi hakkama tulema, kuna nad elavad Hückelhovenis, aga siin on need külad ju ja see on 5 km kaugusel. Niiet ma ütlesin ära. Aga 10 tulevad nad mulle järgi. Ja siis off we go.

Täna oli Evelynil ja Hubertil pulmaaastapäev. Nad käisid kuskil söömas õhtul ja mina tegin ise süüa endale teist korda juba siin. Üllatusüllatus ma tegin makarone juustu ja singi ja juustuga:DCoralie tuli kohe alla, kui ema ja isa ära olid läinud...mhmmm.. Aga ma ajasin ta natukese aja pärast ülesse tagasi ja siis õgisin jälle diivani peal ja vaatasin Popstars'i. Nagu superstaar, aga 4-liikmeline bänd tuleb sellest. See on palju parem, nad näitavad proove ka ikka jne, mitte ainult kontsert, see on ainult 15 minutit. Ja kõik nutavad ning hullem draama on:)
Kui nad tagasi tulid, siis me jõime üleeelmise au pairi Kristeli toodud Vana Tallinnat, mis neile väga meeldib. Kuigi imelik, et see veel alles on. Ju siis see on väga tähtsateks sündmusteks.
Mulle tuli meelde pulmaastapäevaga, et kui emal ja isal vist 12 vms aastapäev oli, siis me Elkuga kinkisime neile 12 pulgakommi.:D Me ei julgenud kõiki korraga osta , kuna hullem mark tundus see olevat ja iga päev käisime poes ja ostsime 2 umbes. Aga ema ja isa neid eriti ei söönud ja me sõime ise kõik ära:)

Ma sain nende mingi matkaseljakoti suure Prantsusmaaks ja ma pakkisin juba ära ka, kuna ma ei tule ju vahepeal koju. Ja nüüd mu vaesed riided kärvavad seal mustas kinnises kotis. See käib ainult pealt lahti. Ma oleks enda kohvriga väga hästi saanud tulla, aga ma kartsin, et see ei mahu autosse ära:)
Läpakat ma kaasa ei võta. Mp3 kuulan siis väga harva, et see vastu peaks, kui suurem vajadus on:) Pealegi neil on taga kõlarid ja saksa raadiod on väga head.

Aga loodame siis, et Prantsusmaal ilus ilm on ja üldse tore on.

Tsüssie:D